Mahavaikitud Faktid

Doktor Johanna Budwig oli Euroopa juhtivaid biokeemikuid, kes tegutses onkoloogiliste haiguste uuringute valdkonnas. Budwig sündis 1908. aastal ja suri 95 aasta vanuselt. Vähiravi alaste väljapaistvate avastuste eest esitati ta Nobeli preemia kandidaadiks koguni seitsmel korral...
Pool sajandit tagasi, 7. novernbril 1952. aastal ütles Budwig ühe Zürichis peetud loengu käigus:
„Ensüümid, mis peavad hingamiselundkonnas tagama hapniku omastamise. ei saa funktsioneerida ilma rasvhapeteta. Inimesel tekib hapnikuvaegus isegi hapnikuga küllastatud õhus viibides. Rasvhapete defitsiit kahjustab kogu organismi elulisi funktsioone."
Budwig märkis, et vähendatud rasvasisaldusega ja töödeldud õlide/rasvainete kasutamine toidus viib tõsiste haigusteni. Aga kuivõrd tänapäeval on pea kõik toiduained kunstlikult vähendatud rasvasisaldusega, kujutavad need ohtu nii lastele kui täiskasvanutele.
Doktor Budwig kulutas mitu aastat, uurides põhjalikult vähihaigete vereanalüüse. Oma uuringute tulemusena tegi ta kindlaks, et haigete inimeste veres oli fosfolipiidide ja lipoproteiinide tase alati madalam.
Koos alanenud hemoglobiinisisaldusega avastas ta veres ebatavalised kollakasrohelised moodustised. Veel üks avastus näitas. et tervete inimeste veres oli omega-3 rasvhapete sisaldus mitu korda kõrgem kui haigetel.
Uuringute tulemusena hakkas Budwig katsetama mitmesuguste ravidieetidega. Lõpuks jäi sõelale segu, mis koosnes kohupiimast ja orgaanilisest linaseemneõlist.
Linaseemneõli sisaldab rohkesti omega-3 rasvhappeid, on kergesti ornastatav ja ei põhjusta allergilisi reaktsioone. Kohupiimas leidub ohtralt fosfoproteiine. Budwig tegi kindlaks, et kohupiima ja linaseemneõli kombinatsioon muudab viimase vesilahustuvaks. s.t organismi jaoks kergesti omastatavaks. Ainuüksi linaseemneõli manustamine pole küll otseselt kahjulik, kuid on kasutu — õli peab olema tingimata segatud kohupiimaga.
Oma suureks üllatuseks avastas Budwig, et sellist dieeti järgides hakkas vähihaigete seisund paranema juba kolme kuu möödudes. Kasvajad imendusid, haigete jõuvarud hakkasid taastuma ning kollakasrohelised osakesed verest kadusid. Fosfolipiidide ja lipoproteiinide tase normaliseerus. Päästa õnnestus isegi selliseid patsiente, kellele arstid olid juba käega löönud.
Pärast pikka katsetamist leidis Budwig optimaalse retsepti: 1 kord päevas tuleb kaks supilusikatäit orgaanilist külmpressitud linaseemneõli segada 100-150 g kohupiimaga ühtlaseks massiks ja seejärel tarbida segu toiduks.
1990. aastal teatas onkoloog dr Roehm, et kirjeldatud segu on parim vähivastane dieet maailmas.
Menüüsse lisatud „Budwigi protokoll-, nagu seda hiljem nimetama hakati. tõestas oma ravi- ja profülaktilisi omadusi -vähi, müokardi infarkti, ateroskleroosi ja maksa talitlushäirete korral, ravides haavandtõbe, artriiti, ekseeme, ealisi ja autoimmuunhaigusi.
Uuringute käigus vaatles Budwig n-ö halbade rasvade kahjulikku mõju inimorganismile. Näiteks avaldavad onkoloogiliste haiguste riskigruppi kuuluvatele inimestele kahjulikku mõju toiduained, mis on saadud rasvade laialdaselt rakendatava hüdrogeenimismeetodi tulemusel, millist meetodit kasutatakse ka margariini tootmisel. Budwigi teaduslikud seisukohad muutusid ametliku meditsiini esindajate kallaletungide objektiks, ning pandi hiljem farmaatsia- ja meditsiinitööstuse ühiste huvide nimel püüdlikult kalevi alla. Nagu meenutas tema endine patsient Cliff Beckwith, kes oli eesnäärmevähi tõttu 10 aastat Budwigi jälgimise all, fikseeriti samal ajal dokumentaalselt ligikaudu 1000 vähist tervistumise juhtu.
Kuid farrhaatsia- ja onkoloogiatööstus ignoreeris kõiki dr Johanna Budweiseri saavutusi. Pealegi oleksid dr Budwigi teaduslikud järeldused võinud anda tõsise löögi toiduainetööstuse rasvade tootmise sektorile.
Budwig pidas igasuguste töödeldud ja sünteetiliste hüdrogeenitud või osaliselt hüdrogeenitud toidurasvade (margariinid, majoneesid) kasutamist lubamatuks. Organism, südamelihas ei suuda taolisi rasvu omastada ja seda ka rakutasandil. Halbade rasvade hulka liigitas Johanna Budwig ka kõikjal kondiitritoodetes kasutatavad küllastamata rasvad.
Budwigi hinnangul sobivad toiduks süsivesikud, mis sisaldavad looduslikke suhkruid: õunad, viigimarjad, pirnid, viinamarjad. Keelatud on süüa rafineeritud suhkrut ükskõik millisel kujul, makaronitooteid, saia, rasvast liha, praetud ja konservtoite.
Peaaegu kõik inimesed peaksid tervise juures püsimiseks sööma iga päev vähemalt 100 g kohupiima koos 2 supilusikatäie linaseemneõliga.
Budwigi dieedi järgi sobib hommikueineks mesi, mis on blenderis segatud külmpressitud linaseemneõliga (selline õli säilib kasutuskõlblik ainult külmkapis), väike kogus lüpsisooja piima (mis on tänapäeval urbaniseerunud keskkonnas raskesti kättesaadav toiduaine) ja värske teraline kohupiim. Lubatud on ka pähklid (v.a maapähklid ehk arahhis) ning väike kogus värskeid hooajalisi puuvilju.
Tasub veel märkida, et raskete haigusjuhtude korral kasutas Johanna Budwig oma tervistava segu sellist versiooni, milles 42 g linaseemneõli (3 supilusikatäit) oli segatud 100 g värske kohupiimaga. Kui antud segu kasutatakse igapäevaselt pigem haiguste profülaktika eesmärvil. võib see sisaldada rohkem kohupiima ja vähem linaseemneõli.