LINA BIOLOOGIA

Kiulina on üheaastane, kaheiduleheline taim. Kiulina kuulub lina (Linum) sugukonda ja linaliste (Linaceae) perekonda. Tuntakse üle 200 linaliigi, neist majandusliku tähtsusega on harilik lina (Linum usitatissimum L.).

Euraasia lina jaguneb nelja gruppi:

• Kiulina (elongata) vars on sile, sirge, peenike, kõrgus 60 – 125 cm ja enamgi, varre jämedus 0,8 – 3 mm. Annab vähe kupraid, õisik hargneb ülevalt. Kasvatatakse peamiselt mõõduka kliima piirkonnas linakiu tootmiseks.
• Vahelmine (intermedia). Kõrgus 50 – 70 cm, omab 1 – 3 vart, õisik hargneb tugevalt, kupraid 5 – 25. tuhande seemne mass 7 – 9 g. Kasvatatakse peamiselt õli, harve ka kiu tootmiseks. Seemned sisaldavad 39 – 48% rasva ja varred 20 – 30% kiudu.
• Põõsasjas (brevimulticaulia). Lühikesevarreline taim (30 – 50 cm). Varred hargnevad juba maapinnalt. Kupraid 30 – 80 ja rohkem. Tuhande seemne mass 4 – 8 g. Viljeldakse peamiselt seemne saamiseks, kus on 41 – 45% rasva.
• Lamav lina (prostrata). Rohkete vartega, tugeva lehisusega, lamav taim. Õitsemise ajaks tõusevad varred püsti ja saavutavad 45 – 70 cm kõrguse. Tuhande seemne mass 4 – 6 g. Samal aastal külvates valmib väga hilja. Vähestel pindadel kasvatatakse Aserbaidžaanis, Armeenias ja Dagestanis.

Eestis kasvatatakse põhiliselt kiulina kiudainete ja vahelmist lina õli saamiseks.

Mida pikem on lina tehniline osa, seda rohkem ja kvaliteetsemat kiudu saadakse. Head kiudu annab lina, mille tehniline pikkus (idulehtedest hargnemiseni) on üle 60 cm.

Linavarte jämedus sõltub ka sordist ja kasvutingimustest. Vastavalt varre jämedusele, mõõdetuna 1/3 kõrguselt, jaotatakse lina peenikeseks 0,8 – 2 mm, keskmiseks 1,3 – 2 mm ja jämedaks üle 2,1 mm. Head kiudu annab linavars, mille jämedus on 1,0 – 1,2 mm. Juur on sammasjas, tungib kuni 1,5 m sügavusele, kuid põhiline osa juurestikust jääb künnikihti. Sellest tulenevalt vajab lina kergesti omastataviad toitaineid ja püsivat niiskukst mullas.

Linataime lehed kinnituvad varreta taime külge, alaosas vastakuti, ülaosas vaheldumisi. Lehed on lantsetikujulised, süstjad, ilma lehekarvadeta. Linataimede valmides lehed varisevad ja seostub lina valmimisega. Kiulina võib hakata koristama, kui kolmandik kuni pool lehtedest on varisenud.

Linaõis on viietine. Tupplehed on 5 – 6 mm pikad ja paiknevad vaheldumisi. Kroonlehed on kiilukujulised, värvus varieerub: sinine, violetne, valge, kuid kroonlehe alus on alati kollakat toonni. Tolmukaid on viis. Lina õitseb hommikul vara alates kella 5-st kuni kella 10-ni. Lina on isetolmleja, kuid väheses ulatuses toimub risttolmlemine putukate abil.

Vili on kupar, mis jaguneb viieks kojaks, iga koda vaheseina abil kaheks kambriks. Seega lina kupras võib tekkida ja areneda kuni kümme seemet. Kiulina tiheda külvi korral moodustub 1 – 3 kupart, hõredate külvide korral tekib kupraid rohkem, ka üle kümne. Linaseeme on munajas-lame, idupoolne ots natuke kõver. Seeme on pealt sile, läikiv. Värvus varieerub kollakaspruunist tumepruunini, tavaliselt pruun, pikkus 3 – 6 mm, laius 2 – 3 mm ja paksus 0,5 – 1,2 mm. Tuhande seemne mass, sõltuvalt sordist ja kasvutingimustest, on 3,5 – 6,6 g.