LINA KAHJURID
Lina kirp (Aphthona cuphorbiae Schr.) on ohtlik ja väga levinud kahjur. Ta on 1,8 – 2,0 mm pikk mardikas, esineb kolme liiki isendeid: siniläikelised, pruunid ja mustad. Neist kahjustavad kõige enam siniläikelised kirbud. Kahju tekitavad niihästi kirbud kui ka nende tõugud. Kirbud vigastavad taime maapealseid osi – idulehti, lehti ja kasvukuhikut. Tõugud närivad juuri, kirpude kahjustus on ohtlik idulehtede faasis, siis võib hävida kogu põlda. Õigeaegne tõrje, kui kirpe on 1 m2 kohta 10 – 20 tk. Detsise jt. Püretroidsete taimekaitsevahenditega, päästab põllu hävingust.
Lina petikärsakas (Ceuthorrhunchus sareptanus Sch) on 1,8 – 2,3 mm pikkune mardikas, musta värvi, metalse läikega. Kahjustajas on röövik, mis areneb 7 – 12 päeva jooksul munadest. Röövik poeb linavarde, kus pesitaseb 3 – 4 nädalat, väliselt on näha ebaühtlaselt paksenenud linavars. Seal võib peituda 1 – 7 röövikut, kes toituvad linavarre mahladest. Väljaarenenuna ronib röövik välja ja poeb mulda nukkuma. Rööviku kahjustuse tagajärjel väheneb linavarre pikkus, pika kiu väljatulek ja kui kvaliteet.
Lina-põisjalg (Thrips linarius Th) on väike putukas, umbes 0,5 mm pikk. Täiskasvanult on ta tumeda pikenenud keha ja kahe paari tiibadega, mis asetsevad tihedalt piki keha. Põisjala vastne on helekollane ja sarnane valmikuga, ainult tiivad puuduvad. Nii täiskasvanu kui ka vastne imevad lina kasvukuhikust mahla. Taim peatub kasvus, imemiskoht kuhtub, hakkab hargnema alpoolt, latv närbub ja kuivab.
Lina-öölane (Phytometra gamma L) on liblikas, kelle tiibade siruulatus on 40 – 50 cm. Väga iseloomustavad on esimestel tiibadel asetsevad hübehallid, kreeka tähe gamma kujulised märgid, millest on tuletatud liblika ladinakeelne nimi. Esimesed tiivad on hallid või tumepruunid, tagumised hallikaskollased, pruuni servaga äärtel.
Külve kahjustavad liblika röövikud, keda tavaliselt nimetatakse linaussideks. Röövikud on rohekaskollased, külgedel ja seljal heledate pikivöötidega ning musta peaga. Röövikud ilmuvad põhiliselt lina õitsemise algul ja nad hävitavad peamiselt taime õrna ladvaosa. Röövikute massilisel ilmumisel võib kogu linapõld täielikult hävida.