LINA KORISTAMINE

Lina kasutamise otstarbe (kiud, seeme või mõlemad) järgi tuleb valida lina küpsusaste, millal teda korstada, et saada suurim saak ja parim kvaliteet.

Õitsemise alguseks on kiulinal põhiline osa varrest välja kasvanud ja kiud moodustunud. Õitsemise ajal vars kasvab ainult õisikute pikkuse ulatuses. Jätkub kiu tehniline valmimine: elementaarkiu seinad paksenevad, tugevnevad nendevahelised sidemed, moodustuvad elementaarkiudude kimbud. Kiud muutub tugevamaks ja elastsemaks.

Pärast õitsemist moodustuvad kuprad ja seemned. Algselt rohelised seemned muutuvad valgeks, hiljem kollaseks ja pruuniks ning seemne tihenedes suureneb maht ja mass. Varte roheline värvus muutub aeglaselt heledamaks, siis kolletub ja hiljem saab pruuni varjundi kuni täispruunini. Vartes muutub rakkude keemiline koostis, tekib rohkem plastilisi aineid, mis liiguvad ladva suunas.

Pärast õitsemist algab kiu puitumine, mis on seotud ligniini tekkimisega ja kestab kuni seemnete täisküpsuseni. Kiu puitumine mõjub takistavalt pika kui eraldumisele ja seega halveneb kui kvaliteet. Kiud muutub jäemdamaks ja koredamaks. Sellise kui töötlemisel erldub suurel hulgal jäätmeid. Järelikult kulina erinevad valmisisastmed ei taga ühesuguseid seemne ja kiu omadusi.

Kiulinal eristatakse järgmisi valmimise faase: roheline lina, roheline küpsus, varane koldküpsus, täisküpsus. Neid faase võib eristada üksteisest lina õitsemise, kuparde värvuse ja seemnete valmiduse (värvuse) järgi, taimede lehisuse, varte ja lehtede värvuse järgi.

Roheline lina on selline linapõld, kus 80% linast õitseb ja on tekkinud 20% ulatuses kupraid. Lina võib roheliseks pidada veel kuni 6 – 7 päeva pärast massilist õitsemist. Tunnuseks on üldine rohelisus: kuprad, varred ja lehed on kõik rohelised. Kiud ei ole täielikult formeerunud, on peenike, pehme ja nõrk.

Roheline küpsus. Tavaliselt saabub see pärast õitsemist 14. – 16. päeval. Enamik kupraid on rohelised, kuid on märgata helekollast varjundit. 75 – 80% kupardest sisaldab rohelisi ja valkjasrohelisi seemneid, ülejäänutes neid veel ei olegi. Vars ja lehed on rohelised, kuid alumises osas hakkavad kolletuma. Kiud ei ole vee lõplikult moodustunud, see on peenike ja suhteliselt nõrk.

Varane koldküpsus saabub 26 – 31 päeva pärast õitsemist. Enamik kupraid on (üle 80%) rohekaskollased ja kollased. Seemned on kollakasrohelised (sidruni värvi) ja kollased, kuid välja arenenud. Võib leida ka üksikkuid punakaspruune kupraid, kus seemned on juba pruunid. Ülejäänud, mitte üle 20% kupraid on rohelised, kollaka varjundiga. Seemned nendes on rohelised ja kahvaturohelised. Vars hakkab altpoolt rohkem kolletuma, jäädes ülevalt ikkagi roheliseks, kuni kollaka varjundiga. Lehed alumises osas on kuhtunud ning varisenud. Ülemises osas on lehed kollased, päris üleval võib olla ka rohelisi lehti. Kiud on täielikult moodustunud, kuid pole veel puitunud varases koldküpsuses. Seemned on väljaarenenud ja õige kuivatamine ning säilitamine tagavad seemnetele külvikõlblikkuse.

Koldküpsus saabub 36 – 43 päeva pärast õitsemist. Enamik kupraid on kollased kuni pruunid ja kollakaspruunide seemnetega. Sellel perioodil ei tohiks rohekaid kupraid olla üle 5%. Varred ja lehed on samuti kollased, viimaseid on veel ainult varte ülemises osas. Seemnette idanevus ja mass on tunduvalt suurenenud kui võrrelda varase koldküsuses koristatud seemnetega. Kiud osaliselt puitunud, on jämedam ja koredam kui varases koldküpsuses koristatud kiud.

Täisküpsus. Enamik kupraid on punakaspruunid, kuivanud, seemned pruunid, läikivad. Sellises valmiduses linavarsi käega liigutades on kuulda iseloomulikku kõrinat, mida teevad valminud seemned kupardes. Varred on kollakaspruunid. Lehed on täielikult varisenud, kiud on väga jäme.

Kiulina tuleks koristada siis, kui vartes on kõige rohkem heakvaliteedilist kiudu, seemned kupardes oleks valminud. Sellist valmidusastet nimetatakse tehniliselt küpsuseks. Tehnilise küpsuse määramisel on vaja hinnata kuparde, seemnete, varte, lehtede värvust ning seisu kompleksselt, saada tegelikkusele vastavat tulemust.

Ühe tunnuse, näiteks ainult kuparde värvuse järgi hinnates ei saa alati õiget tulemust. Kui valmimise ajal on ilmastik jahe ning niiske, tekib kupardele violetselt punakas värvus, kuid seemned kupardes ei ole veel valminud. Lisaks sellele on põld üksikutes osades erineva arengu ja kasvutingimustega, põhjustades sellega põllu kirjususe ja ebaühtlase valmimise.

Kõigele vaatamata tuleb siiski otsustada, millal koristada kiulina põldu. Aastate praktika on näidanud, et kui enamus põllud on varases koldküpsuses,siis pole veel hilja alustada lina kitkumist. Kiulina põllu koristamine tuleb lõpetada koldküpsuses. Sellel perioodil koristamine annab suurema saagi ja hea kiu ning oskuslik kuparde kuivatamine, puhastamine ja säilitamine tagavad seemnele hea külviväärtuse.

Põhimõtteliselt võib koristamisviisi jagada kaheks:

• Tervikkoristus (momendil praktikas enamlevinud). Lina kitkutakse kombaininga samaaegselt kuprad eraldatatkse ja kuivatatakse, varred jäävad põllule kastelikku või seotakse peodesse ning leotamine toimub mujal.
• Jaotatud koristamine. Lina kitkutakse koos kupraga. Kuprad järelvalmivad varte otsas kas maas lindis või peodes hakki asetatuna.

Mõlemad koristamse põhimõtted annavad teatud eeliseid ja ka puudusi.

Tervikkoristuse eeliseks on väiksem tööjõukulu, suurem mehhaniseeritus, kuid kaotatkse seemen saagikuses, kvaliteedis ja kiu kvaliteedis.

Jaotatud koristamine nõuab rohkem tööd ja täiendavaid masinaid kupardamiseks. Saadakse mõnevõrra parem kiud ja seeme kuid vihmase sügise korral võiva tekkida suured koristuskaod.